Täna tunnen, et on vaja rääkida ühest keerulisest haigusest – diabeedist, millest ei ole võimalik terveneda (?)… vähemalt arstide sõnul.  Mul on olnud elus palju kokkupuudet diabeediga lähemalt ja kaugemalt ning seni on olnud see mulle kuidagi väga raskesti mõistetav haigusseisund. Küll aga olen praeguseks sisenenud oma praktika käigus ja tehes klienditöid aina sügavamale ka diabeedi taustsüsteemi. Sügisel alustanud TimeWaveri Meistriklassi õpingud algasid diabeedi käsitlemisega. Mida rohkem sellesse süvenen, seda rohkem rullub lahti minu ees huvitav puslemuster, mida sooviksin ka sinuga, hea lugeja, jagada! Sest missugune oleks maailm, kui keegi tuleks ja ütleks, et diabeedist on võimalik ka terveneda või vähemalt et organismi on võimalik toetada ja tasakaalustada selliselt, et selle haiguse sümptomid oleksid minimaalsed?

Esiteks ei saa ma kuidagi mainimata jätta asjaolu, et TimeWaveri kontekstis ei tegele ma terapeudina mitte haigusega, vaid inimesega, kellel on teatud sümptomid ja/või diagnoosid. Teiseks – igal haigusel on omad juured ja põhjused, seega oleks üsna tark tegu nendest alustada. Kolmandaks – alati ei ole meil valmis vastuseid igale küsimusele, aga see ei tähenda, et oleme ummikusse sattunud ja seda pole võimalik lahendada, vaid peame looma uue pildi puhtalt lehelt.

Et teaksid, kuidas ja milliste protokollide järgi ma tegelen inimesega, siis haigussümptomi puhul vaatlen muuhulgas lisaks füsioloogiale ka järgmisi erinevaid aspekte, mida kõiki tuleb hoolega tähelepanu all hoida:

• Sümptomid – millistes organites need avalduvad ja milliseid organeid need veel hõlmavad, nende asukoht kehas
• Stress ja stressi käivitajad – alati on mingite füüsilisete sümptomite põhjustajaks mingisugune stressiolukord (kas pikaaajaline või krooniline)
• Emotsioonid – tunded on midagi, mis on väga paljudele abstraktne ja keeruline mõiste, kuid ometi ka need käivitavad palju keemilisi reaktsioone meie kehas koos erinevate uskumussüsteemide jms-ga
• Vastuvõtuvõime – kui palju jaksab psüühika ja füüsiline keha taluda enne, kui annab loa kehal reageerida haigusena?
• Elustiil – sellest oleneb teinekord vaat, et 70% kogu meie elukvaliteet (toitumine; füüsilise liikumise harjumus; tööelu osakaal; võimalikud sõltuvused kas tubaka, alkoholi või ka suhkru tarbimise näol, mis aga peamine tänapäeval – nutiseadmete ja meeletu infomüra sõltuvus; puhkus une, lõõgastumise ja keha taastumise kontekstis)
• Suhted – inimsuhted on need, mis mõjutavad tänapäeva ühiskonnas meid absoluutselt igal juhul, aga suhe ka iseendaga on ülimalt tähtis komponent

Niisiis võib öelda, et tervikuna on vaja vaadelda inimest mitte ainult tavameditsiini kontekstis anatoomilist organite süsteemi, vaid ka kui holistilise meditsiini kaudu tervikuna.

Tulen tagasi tänase teema juurde. Kui küsida, mis on diabetes mellitus, siis ei ole see peaasjalikult kunagi mitte kõhunäärme e pankrease haigus, vaid suhkru ainevahetusliku protsessi kahjustus. Seetõttu ei ole peamiseks märksõnaks kohe mitte pankreas, sest selle töö avaldub üsna hilises staadiumis, vaid insuliin ja glükoos ning nende ülesanded.

Samuti on vaja uuruda, kas inimene on kokku puutunud ühega siinsest loetelust:

• Operatsioonid – kirurgiline trauma
• (Mürgine/toksiline) keskkond, milles inimene oma põhiajast veedab
• Taustal olev “vaikne”/varjatud põletik (borrelioos, EBV, seened, parasiidid, hallitus, raskemetallid jms)
• Püsiv ja pikaaegne stressiseisund
• (Mürgised) suhted
• Eneseväärtuse probleemid inimestel, kes tihti tunnevad, et nad ei ole piisavad
• Elu “magususe” otsijad

Kui rääkida eelkõige emotsionaalsetest põhjustest, siis peamisteks diabeediga seostatavateks teemadeks on:

• Alaväärsuskompleks (“ma pole kunagi küllalt hea ja piisav”)
• Tähelepanuvajadus
• Eneseõigustamise vajadus
• Tohutu himu elu “magususe” järele
• Liiga suured/väikesed ootused elule
• “Energiavampiirid” – inimesed ise on energia “söödikud” või neid “süüakse”

Täna olen teekonnal ühe kliendiga, kellega oleme eelpool mainitud teemadega juba algust teinud mitu kuud tagasi. Tal diagnoositi 1. tüübi diabeet alles 5 aastat tagasi. Muidu täiesti terve, õnneliku ja täiseluenergiat pakatava mehe taustal oli ometi midagi, mis oli vaja välja (j)uurida, et saada aru selle haiguse algpõhjustest. Suheldes ja küsides aeg-ajalt üle, kuidas on tema teekond liikunud peale analüüside tegemist, on märgata väga teravalt ja teadlikult alateadvusest välja karanud konflikte, mida ta on aktiivselt asunud lahendama. Nii, nagu enamasti diabeedihaigetel, on ka sellele kliendile väga omane olla väga tundlik ja emotsionaalne. See võib olla mõnikord haigele organismile lisastress ja pinge, kuid kui olla järje- ja sihikindel oma tervenemise algpõhjuste lahendamises ja seoste loomises, võib tekkida ka energeetikas viimaks teistsugune resonants.

Klient, kellest jutt, andis mulle ka tagasisidet, kus tunnistas, et praegu tunneb ta aina vähem vajadust igapäevaselt pidevalt oma veresuhkru taset mõõta, sest füüsiline enesetunne on suurepärane (toitumine on korras, füüsiline aktiivsus on paras ja ravimite vajadus on tunnetuslikult vähenenud), emotsionaalselt ja psüühiliselt on peale erinevate praktikate ja otsuste langetamise oma tuleviku ja elu osas samuti tunne liikumas positiivses suunas.

Me jätkame temaga teekonda sagedusi kasutades (Healy) ning vaatame, kas ja kuidas tema keha edaspidi reageerib sagedustele, mis peaksid tasakaalustama rakkude omavahelist suhtlemist diabeedi kontekstis.  Kindlasti ei jäta klient ära oma ravimeid, kuid paralleelselt tehes koostööd oma raviarstiga, saame ehk juba mõne kuu pärast näha, kuidas selline tegevusviis lisaks tavameditsiinile täiendab inimest laiemas plaanis.

Värvilist sügist soovides.

Sinu terapeut,

Liis Kuurme